Paprikad
Paprika
Paprika- Capsicum sp., Solanaceae, rohttaim, poolpõõsa ja madala lehtpõõsaste perekonda maavitsaliste sugukonda kuuluv. Paprika vili on botaaniliselt mari, ehkki seda rahvapäraselt ebaõigesti kaunaks kutsutakse. Vilja kest on nahkjas ja läikiv. 5-30 cm pikad ja kaaluvad kuni 250g. On umbes 50 liiki.
Köögiviljapaprika vili võib sordist olenevalt olla väga erinevate kujude, suuruse ja värvusega. Nii on piklike, ümarike, lapikümarike, ruljate ja kooniliste viljadega sorte. Tarbimisküpselt on viljad punased või rohelised, sageli ka oranžid, violetsed või koguni valged.
Paprika perekonna esindajaist pakuvad huvi kaks liiki: C. annuum ja C. frutescens. Mõlemad pärinevad Lõuna-ja Kesk-Ameerika troopilistelt aladelt ja selle tõid Euroopasse hispaanlased pärast Ameerika avastamist 16. sajandil. Euroopas viljeldi paprikat algul ilutaimena ja alles hiljem hakati kasutama köögiviljana.
Nii köögivilja-kui ka vürtsipaprikat viljeldakse tänapäeval avamaal laialdaselt paljudes soojema kliimaga Euroopa maades, samuti ka Aafrikas, Aasias ja Ameerika mandril. Jahedama kliimaga aladel, näiteks Hollandis, viljeldakse neid katmikalal. Põõsaspaprika ehk chilli kasvab kuni 2 meetri kõrguseks, peamiselt troopilistel aladel Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Indias ja Hiinas.
Paprika on väga kõrge dieetilise väärtusega. Süsivesikute, valkude, mitmete elutähtsate mineraalainete, provitamiini A, vitamiin B kõrval väärivad erilist esiletõstmist alkaloid kapsaitsiini ning P- ja C-vitamiini sisaldus. Kapsaitsiinisisaldus annab kibeda maitse. Eri sortidel on see erinev.
Paprika ongi tegelikult ainuke köögivili, mis P-vitamiini märkimisväärsel hulgal sisaldab. P-vitamiin on väga oluline inimorganismi vereringe reguleerimisel ning ta mõjub soodsalt hüpertooniatõve, ateroskleroosi ja neeruhaiguste puhul.
Väga kõrge on ka C-vitamiini sisaldus. Täisküpsetes viljades on 175-300 mg%.
Energeetiline väärtus: 100g/23kcal.
Paprika tarvitamine toiduna või toidulisana mõjub ergutavalt, tõstab söögiisu, soodustab seedimist, desinfitseerib suu, mao ja soolestiku limaskesti. Rahvameditsiinis kasutatakse vürtsipaprikat ammusest ajast viinaleotisena külmetushaiguste, palaviku ja seedehäiretega kaasnevate vaevuste, samuti reumaatiliste valude leevendamiseks. Farmaatsiatööstuses leiab paprika kasutamist mitmesuguste ravimite (plaastrite, salvide jms) valmistamisel. Ühesõnaga paprika on väga kasulik!
Toiduks tarvitatakse paprikat väga mitmeti. Köögiviljapaprikat süüakse toorelt salatina, samuti mooritult või keedetult koos teiste köögiviljadega, mitmesuguste täidistega täidetult jne. Väga hästi sobib ta ka marineerimiseks või muul moel konserveerimiseks. Vürtsipaprikat kasutatakse kuivatatult ja jahvatatult (nn punane pipar) liha-, kala-, köögivilja- jt toitude maitsestamiseks.
Köögiviljapaprika on võrdlemisi pika kasvuajaga soojalembeline rohttaim, mis hävib juba –0,3C kuni –0,5C temperatuuril. Seetõttu saab teda Eesti kliimaoludes edukalt kasvatada vaid katmikalal. Vürtsipaprika kasvatamine ei ole võimalik avamaal. Küll aga kasvab vürtsipaprika meil paljudes peredes ammust ajast toas aknalaual lillepotis.
www.miksike.ee